Esmaspäev, 9. märts 2020

Intervjuu Aime Klandorfiga

Eelmine aasta tutvusime lähemalt meie kooli direktori Sirje Kautsaarega, seekord on järg meie kooli õppejuhil- Aime Klandorfil. 
Kes on siis meie direktori parem käsi?

Kaua olete õppealajuhataja/õppejuhina ametis töötanud?
Väga kaua: alustasin Lelle Põhikoolis, seejärel 15 aastat Kehtna Põhikoolis, 11 aastat Rapla Ühisgümnaasiumis ja alates 1. septembrist 2017 Rapla Gümnaasiumis
Mis Teid kutsus Rapla Gümnaasiumisse? 
Ahvatles see, et Rapla Gümnaasiumist saab täiesti uus kool, teistmoodi visiooniga, teistmoodi koolikorraldusega. Uus kool ei ole ei Rapla ÜG ega Rapla VG järeltulija. Suured muutused tundusid ahvatlevad ja panid otsustama konkursil kandideerimise kasuks.
Mis oli esimesel aastal kõige suurem väljakutse?
Jõuda ettevalmistustega sinnamaani, et kooli õppekava oleks olemas; et õpetajaskond koos kõigi töötajatega oleks 100% olemas; et valikaineid oleks vajalikul hulgal, s.t et kõik õppekava valdkonnad oleksid kaetud; et õpetajatega oleks läbi räägitud koormused, täpsustatud päevad, kui meie koolis on tunnid; et oleks kõik eeldused täidetud tunniplaani tegemiseks jpm. Ühte on raske välja tuua, kõik on kõigega omavahel väga tihedalt seotud.
Kui võrrelda esimest ja teist kooliaastat, mis oli kõige märgatavam vahe/progress?
Mulle tundub, et õppijatel ei ole olnud teisel aastal enam nii suuri probleeme kohanemisega,  info kooli kohta oli juba levinud, teati paremini, mis ees ootamas on. Seda eelkõige Tertia-lennu puhul, Secundale ja Primale oli kõik juba tuttav nagunii.  Rapla Gümnaasiumis õppimist võetakse palju rahulikumalt. Ületulek Secundasse ja Primasse eelmisel aastal valmistas õppijatele probleeme eelkõige seetõttu, et oldi harjutud oma vana kooliga, sealse korraldusega. Väljatulek turvalisest keskkonnast hoopis teistsugusesse ongi keeruline: uued kaaslased, uued suhted, uued õpetajad, uued nõudmised, uus info, palju uut infot. Ma kujutan väga hästi ette, mis õppijatega toimus. Täpselt sama võib ka õpetajate kohta öelda: kõik uus pani ka õpetajad uude olukorda, kus tuli toime tulla suurte muutustega. Kõik on kinnitanud, et esimene aasta oligi raske, aga sel aastal on hoopis teine olukord.  
Mis Rapla Gümnaasiumi üritus/sündmus on Teile kõige rohkem meeldinud?
Mulle on kõige rohkem meeldinud jõulupeod ja vabariigi aastapäeva tähistamine ühise pidulaua taga.  Kindlasti tahan ära nimetada pikniku, mis õppeaastale suurepärase punkti pani. Ka meie esimene lõpuaktus oli see, mis meelde on jäänud ning igati õnnestus. Meie õpilasesindus on sündmuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel teinud väga head tööd, mis annab kinnitust, et ka tulevikus suudate olla ettevõtlikud ja tegusad.
Mis traditsioone tahaksite Rapla Gümnaasiumisse tuua?
Traditsioonid on õppijate luua. Kui senised parimad sündmused oma eluõigust tõestavad, siis need ongi uued traditsioonid, mis ühiselt luuakse. Õpetajad ja juhtkond võivad ju soovida mingi traditsiooni loomist, mis aga ei pruugi tööle hakata, kui õppijad seda omaks ei võta. Seepärast saangi üle kinnitada, et õppijad loovad oma kooli traditsioonid. 
Kas teete palju ületunde?
Püüan oma töö mahutada tööaja sisse. Tahes-tahtmata tuleb ette olukordi, kus on vaja õhtusel ajal või nädalavahetusel tööasjadega tegelda. See on juba töö iseloomu sisse kirjutatud. Kokku ei ole ma ületunde kunagi kokku lugenud. 
Mida kartsite uue kooliga seoses kõige enam?
Ei oskagi öelda, kas otseselt kartsin, aga ikka oli teatud ärevus, kuidas kõik sujuma hakkab. Süsteem oli loodud, aga kuidas see õppijate ja kolleegide poolt vastu võetakse, pidi selguma töö käigus. Küsimusi oli kogu aeg õhus: Kuidas mentorid oma rolli tajuvad? Kuidas 70-minutilised tunnid tööle hakkavad? Kuidas iseõppimise tunnist õppijad aru saavad? Kas osatakse oma aega planeerida endale kasulikult? jne jne.
Mis ootused on teil Rapla Gümnaasiumile?
Rapla Gümnaasiumi õppijatest kujunevad ennastjuhtivad õppijad, kes õpivad oma võimetekohaselt ja saavutavad häid tulemusi, et pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkata oma õpiteed ameti- või kõrgkoolis.

Kui Te ei oleks enda praegusel töökohal, kus Te töötaksite?
Kui ma ei oleks kandideerinud või valituks osutunud, siis ma ilmselt töötaksin jätkuvalt Rapla Kesklinna Koolis õppejuhina või eesti keele ja kirjanduse õpetajana.
Kelleks tahtsite kunagi saada?
Ma kujutasin ennast ette õpetajana ja/või müüjana. Õpetajana seepärast, et olen pidanud kooliajal nooremate õpilastega väga palju tegelema. Päris tihti saadeti mind ka õpetajaid asendama, kui gümnaasiumiastmes õppisin. Müüjana seepärast, et gümnaasiumiastme kõik suvevaheajad töötasin raamatukaupluses puhkuste andjana ja mulle meeldis inimestega suhelda, raamatuid soovitada ja kassaaparaadi taga toimetada. 
Milliste enda saavutuste üle Te kõige uhkem olete?
Uhke olen olnud siis, kui olen tundnud kordaminekutest heameelt, kui olen teinud õigel ajal õigeid otsuseid: kui kirjutasin Õpetajate Lehele esimese artikli, kui avaldasin esimese metoodilise materjali eesti keele ja kirjanduse õpetajate jaoks; kui olen erinevates töörühmades, kuhu mind on kaasatud, oma panuse andnud; kui asusin tööle Rapla Gümnaasiumisse; kui oma lapsed on lõpetanud kõrgkoolid jne. 
Millise hirmu Te ületanud olete?
Kui esimest korda lendasin lennukiga. Kõrgust kardan siiamaani.
Mis on kõige meeldejäävam hetk Teie elus?
Meeldejäävaid hetki on elus olnud väga palju. Kindlasti väga oluline oli laste sünd. Meelde on jäänud ka 5 aastat tagasi Presidendi vastuvõtule kutse saamine ja seal osalemine. Erinevad reisid on pakkunud lõputult meeldejäävaid hetki. 
Milline õpilane Te koolis olite?
Koolis mulle meeldis õppida: algklassides ja 5.-6. klassis oli tunnistusel neljad-viied; esimest korda olid kõik viied tunnistusel 7. klassis ja keskkooli lõpetasin kuldmedaliga. Väljaspool tunde oli mul väga palju ülesandeid, tegelesin igasuguste asjadega kooli- ja klassielu korraldamisel. 
Milliste hobidega Te tegelete/olete tegelenud?
Kõige pikaaegsem huviala kooli ajal oli võimlemistrennis käimine. Seal osalesin alates 5. klassist kuni kooliaja lõpuni: algul oli põhirõhk sportvõimlemisel (rööbaspuud, poom, akrobaatika), hiljem rühmvõimlemisel. Praegused hobid on lugemine, aiatööd, rattaga sõitmine.
Kas Teil on kõigi õpilaste nimed peas?
Kõik nimed peas ei ole, kuna tunde ei anna ja kõigi õpilastega igapäevast kokkupuudet ei ole. Aga ma küsin, kui ei tea või ei tule meelde. Väga tahaksin küll, et tean kõiki nime- ja nägupidi. 
Mis eriala Te õppinud olete?
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli, diplomil on kirjas: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja.

Dominika Pankova

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar