Sügis on jälle käes ja kogu see koolitrall on juba mõnda aega kestnud. Kõik on vaikselt kooliga jälle harjumas ning oma gümnaasiumiteed on alustanud ka järjekordne Tertia lend.
Üldpilti vaadates võib öelda,et uued tertiad on kooliga hästi kohanenud ja retsinädala õnnelikult vastu pidanud.
70-minutilised tunnid ei paistagi olevat tegelikult nii pikad, üldiselt need hoopis meeldivad. Sõltub ka muidugi õppeainest. Näiteks kehalise kasvatuse tund tundub vahel nagu treening, kuid suurema osa ajast on see siiski lõbus. Pikemate tundide kasuks mängib ka kergem koolikott ja väiksem tundide arv, mis võimaldab korraga keskenduda vähematele õppeainetele.
Mõne jaoks tundus tund aega pausi päeva keskel esialgu hirmuäratavalt pikk, kuid nüüd on kõik juba harjunud ja leidnud tegevusi vahetunni sisustamiseks.
Selleaastase Tertia lennu eripäraks on ilmselt see, et meil on eraldi poiste- ja tüdrukuteklass. Aasta alguses oli tihti kuulda naljatavat sõna “nunnakool.” Kui tüdrukuteklassi arvates pole see siiski päris õige, siis poisteklass on olukorraga üpriski rahul. "Tüdrukutel pole vaja nii palju poistega ka olla," leiavad noormehed. On ka segaklass, kellel väidetavalt lihtsalt vedas. Seltskonna kohta on siiani kuulda vaid kiidusõnu.
Õpetajad on suutnud endast positiivse mulje jätta ning sama võib öelda ka lebola kohta, mis pidavat olemise koolis veidi meeldivamaks muutma. Koolitoiduga ollakse üldiselt rahul, eriti meeldib lai valikuvõimalus.
Miinustena toodi välja tihti muutuv tunniplaan ja valged klassiseinad, mis nii mõnelgi pea valutama ajavad. Mainiti ka liiga väikest garderoobi, projektide ja suuremate tööde rohkust ning tundide kiiret tempot. Suuresplaanis tunnevad õpilased, et virisemiseks on liiga vara ja asjadesse, mis esmapilgul paistavad negatiivsed, tuleb suhtuda avatud meeltega.
Pildi autor: Siim Solman
Getter Iris Näkk ja Mariliis Raudsepa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar